Eile veetsin terve päeva värske õhu käes, sõber stangide ja õngenööride seltsis. See polnud sugugi meie esimene ekskursioon kalapüügi maailma. Tegelikkuses teeme kõike vastupidi – mitte ei põgene töö eest kalale, vaid põgeneme sõbrapäeva veetmiseks, nautides ühtlasi ka kalapüügi rõõme.
Hommik algas teelehtede korjamisega. Sõber soovitas neid kasutada madratsina, hoidmaks jalgu jahtumast, kui lambipostidest kasu ei ole. Sõjaplaan oli lihtne – me lihtsalt istusime ja ootasime, kuni kalad tõmbasid. Kuigi karpkalade püük võib tunduda lihtne, on selleks siiski vaja teatud oskusi ja teadmisi. “Kõik kalapüük vajab kannatlikkust” – niimoodi on alati öelnud vanad kalamehed.
Lõuna ajal oli kalasaak korralik. Nahkhiir oli väljakutse, kuid see oli pingutuse väärt. Peale mõningast kõhklust otsustasime ka süüa ühe ilusa, suure koha, mis oli kaasa toodud varukontoris. Õhkkond oli rahulik ja mõnus – värske õhk, selge taevas ja lõkkel praetud kala, see oli tõeline nauding.
Päeva lõpus lahkusime rahulolevana. Ei ole midagi paremat kui veeta aega vabas looduses, keskendudes millegi meeldiva tegemisele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et päev kalapüügiga oli meeldejääv ja lõõgastav. Nautisin iga hetke – sõbra seltskonda, rahulikku kalapüüki, lõkkel praetud kala ja värsket õhku. See on päev, mille mälestus kutsub alati naeratama. Soovitan kõigil proovida kalapüüki, isegi kui te seda varem teinud ei ole. See võib pakkuda teile üllatavalt palju rõõmu ja rahulolu.
Nüüd jään ootama järgmist kalapüügipäeva, loodetavasti tuleb see varsti. Seniks aga – jätkake kalastamist ja tehke seda rõõmuga!
