Kalanduskultuur on vana ja hinnatud traditsioon Eesti elanike seas. Kalapüük on põhiline tegevus, mis ihaldatud puhkuse andmiseks asutuste poolt ja püünistatus andmete kogumiseks vee seisundi targalt jälgimiseks. Jah, veeseire ja kalapüük on omavahel tihedalt seotud. Kalapüük aitab vastata küsimustele veehoidla seisundi kohta, mis aitab meie veealal otsuste tegemisel lõppkokkuvõttes.
Euroopa Liit edendab aktiivset ja keskkonnasõbralikku kalapüüki, et ühtlasi vee seisundi paremini jälgida ja kaitsta. Kalapüük Eestis pakub igal aastal suures osas teavet ja andmeid, mis pärast läbi viidud hinnangut võib kasutada vee seisundi tervedealase järelduse tegemiseks. Hinnatavad parameetrid ja piirkonnad sisaldavad näiteks vee temperatuuri ja kontsentratsiooni, söödade ja kalade sissetoomise ja neile altkäemaksu andmise kontroll, kalapüügi ajal vee vitamiinide ja mineraalide sisalduse jälgimine, nii et kalapüüki saab keskkonnasõbralikult läbi viia.
Keskkonnasõbralik kalapüük aitab tõsta meie veesseisundi, suurendada meie veekogude veekvaliteeti ning vähendada taimestikule ja kaladele kahju, mis võib tekkida ebakorrektsel kalapüügil. Selle tulemusena paraneb meie ökosüsteemi laastavate suurte alade mõju, samas kui loodusega kooskõlas püüe tehakse ja kalanduskultuur kasvab ja paraneb. Mida kaasaegne ja täiustatud veeseire annab meile, on võimalus anda oma panus meiel ökosüsteemi ja looduslike elusorganismide tervisele koos meie kalapüügist sõltuvate kogukondadega.
Veeseire on oluline osa meie Eesti veealade seisundu hindamiseks ja iseärasuste märkamiseks, mis aitavad tuvastada vee kvaliteeti ja ohutust. Kalanduspüügid on veesseire andmise suurepärane võimalus ja nendel andmetel põhinevate keskkonnasõbralike otsuste tegemiseks. See seisab meeleheitlikult vajadusel kaitsta meie mereelusi, parandada meie veefiltratsiooni ja üldjuhul võimaldada meil oma Eesti veeala tervislikumana säilitada.
