Keskel mais ja juuni alguses läbib sõlmimata vee seisund aasta suuremas osas veekogudes. Siin me vaatleme Olustvere järve, sest paljudel põllumajandustegevustegevuteel oli sel aastal väga mahukas veeseire, nii et meil on heaks uurimismaterjaliks suurem ja põhjalikum ülevaade.
Olustvere järve vee seisund võib siin kokku võtta sellisesse loosungisse: “Väga madal veetase, mis taastub aeglasemalt kui tavaline.” Varasematel aastatel on keskmine veetase olnud umbes 50 meetrit, mis tähendab, et suvel tahtis vesi olla märgatavalt lähemal 60meetrisele tasemele. Aastal 2021 oli enne tähtsaid sademeid vee seisund palju madalam. Paar nädalat pärast veetaseme tõusu algas Olustvere järve veetaseme tõus, ja mille 2020. aasta lõpuks teisel pildil äraannust tuua, oli 37 aastatbil keskmine veetase 48 meetrit, ehk 10 meetrit madalam kui tavaline.
Kuna Olustvere järve veeseisund on oluliselt langenud, peab kala ka saaki otsima. Keskmine veetase säilitab akvaariumi madalamaks ja kuigi paljud liigid ei suuda sellega hakkama saada, on veetaseme madalal paigal mitu liikide ookeanid, mis elavad elu ja suudavad toime tulla ujuma selle vee asustustvabast keskkonnast.
Näiteks, tavalistest toitumiskommeid teostavad veesõidukal hakk rannakärud, kes veetaseme madalseisuga hakkama saavad. Samuti on deedetasemel elavate kalade arv suurem, sest need liigid saavad varjata ja süüa palju kergemini. Kala, mida samuti suudetakse järve madala veetasemega hästi toime tulla, on merikonnad ja muud soolased liigid.
Kokkuvõttes on Olustvere järve 2020. aasta vee seisund eluvõimeline enamusele liikidele, kes õideid hästi sellega toime tull. Veetase on vähenenud, mis on mõjutanud kalade toitumiskommeid ja sellega seotud elulist rada. On äärmiselt oluline, et järve veetrassi mitte liiga madalaks ei laseks, sest see võib olla eluks vajalikud liigid. Samuti on oluline, et järveveetaseme keskmine tase taastataks, et kala ja muud liigid keskkonnaga hästi kohaneda saaksid.
